Hakkame sättima…

Hmmm läksin juba magama, aga und ei tulnud.  Mitu mõtet peas. Mõtlesin, et olgu loen siis raamatut. Lugesin ja lugesin, aga tekstist aru ei saanud ehk mõte kondas mujal. Olgu öeldud, et tegelikult kirjutasin selle eile öösel. Lihtsalt siiani mõtlesin kas avaldada või ei. Vb peaks, vb ei ?
Igal juhul mõtlesin ja tulen, siis kirjutan…
Ma olen tegelikult päris mitu korda kirjutanud, aga siis ära kustutanud. Vaatame kuidas seekord läheb. Olen just kui kirjutanud. Saanud oma mõtted välja öelda kirjalikult ja on kergem hakanud ja olen uuesti kustutanud.

 

Aasta lõpp paistab. Aasta,  millest ma ootasin nii palju. Aasta, mis hakkas väga hästi, aga kevadest alates on selline tunne, et tahaks öelda stop –  Maa, ma astun maha. Ma isegi ei tea, mis valesti läks või miks alla veerema hakkas, aga kuidagi kevadest oli kõik nii vale. Vaimne pool oli nagu Ameerika mäed. Hommikul ärkasin mega motivatsiooni tundega ja mõtlesin,et niii kohe ma leiutan ,,vähivastase ravimi,, njoo ilmselgelt ma ei isegi ei proovinud, aga ühesõnaga saate aru, kui suur oli mu motivatsioon ja teotahe, positiivsus nagu Käsna Kalle, kes vee all lõket tegi, aga õhtuti nutsin end magama. Ma isegi ei tea miks, aga seda on siiani.  Kõik need, kes mõtlevad,et Teele sa töötad liiga palju ja oled lihtsalt läbi põlenud, siis kahjuks/õnneks eksite. Töö on ainus, mis on hoidnud mind rajal ja teotaheliselt. Muidu oleks ma vist seevaldisse ära läinud või  võid ja… otsima. Haaah õnneks või kahjuks ükski oks ei kannaks mind. Nii,et võin või paki poodi jätta.

See aasta on olnud lihtalt kõige sitem aasta, mis mul  elus vist olnud on. Olen megalt haiget saanud ja ma isegi ei tea, miks elu mulle selliseid kodaraid loobib. Aasta alguses sain teada, et olen armuke. Seda ise teadmata. Kõige parem on muidugi asja juures see,et ma sain seda teada iseenda sünnipäeval. Olin sõbrannaga mõnusalt väljas kui Jors kirjutas, et hmm. Krt otsisin, aga ei leidnud. See kiri. Jah kiri !!! Oleks omaette vaatamisväärsus, Kirjutas kui imeline ja hea naine ma olen,et ei taha minust ilma jääda, aga et tegelikult on tal lapsed ja abikaasa…
Olgu öeldud, et ma käisin ta kodus külas ja mitte üks ega kaks korda, vaid korduvalt. Ma siis küsisin, et kas sul on mitu kodu, noup. Järelikult iga kord pidi abikaasa ja laste asjad kokku tassima ja keldi viima ? Vb lausa nemad istusid see taga luku taga ? Okei nali naljaks, aga tõesti wow. Milline viitsmine. . Ma never ei viitsiks. Ma tõesti ei teadnud ega mul ei tekkinud kahtlust, aga õnneks tundeid ei olnud. Oli lihtsalt tore ja kõik. Teate ütlust, et kõige parem ülesaamine on leida uus ? 😀 Kahjuks ma teadlikult ei otsinud, vaid elu veeretas ise mu ellu uue inimese. Kõige kannatalikuma inimese keda ma tean! Tõesti ma olin mega emmm ja ikka kogu aeg pidur, aga ta ei kadunud mu kõrvalt, vaid harutas muudkui lõngakera lahti. Ma viskasin ta uksest välja, tuli aknast tagasi. Lõpuks viskasin siis rõdult välja,aga ta tuli ventilatsiooni kaudu tagasi. Moodne aeg. Vanasti sai tulla korstna kaudu, aga enam pole majadel ju korstnaid. Vaene jõuluvana hmmm. Tema visadus ja minu kehva tuju ära kannatamine oli lihtsalt imetlusväärne. Olgu öeldud, et jah me magasime ühes voodis, aga magamisega see ka ainult piirdus. Ma ütlesin üle poole aasta ei. Ikka oli olemas ja kui ma iga kord ütlesin, et olgu lähme nüüd omateed, siis ta ütles olgu. Oli natuke aega kadunud ja ütles, et ta tee oli kurviga ja näe jälle tõi kokku…
See isik oli mu jaoks nii olemas, et ma küll viskasin nalja, et raudselt sul ka laps ja naine ja veel kass ja koer jne, aga ta eitas kõike. Tõesti last tal ei olnud, sest selle sai ta alles hiljuti 😀 ehk jah ajalugu kordus. Ma isegi ei tea. See on nii segane ja keeruline lugu, et ma ei saa siiani ise ka sellest aru,et las jääb. Ma ei hakka kunagi aru saama miks mehed/naised petavad või nagu miks varjatakse. Ütle kohe,et kodus on sitasti ja ma olen nii mu*’ mees, et mul pole julgust oma naisega rääkida,et kehvasti on ja otsida lahendust, et lihtsam on ju nsm petta. Samas oleme ausad. Naised on ka liiga usaldavad ja head või tõesti kui mees terve nv ära on, siis ei teki küsimust, et mis teeb ? See selleks…

74570741_498952524028160_1661409975634755584_n
Jah ma peaksin kandma prille, aga väga ei kanna. Suvel kaotasin pm.vasakust silmast nägemise ja olen udukogu

Ma isegi ei usu, et need asjad seda negatiivsust tekitanud on, aga samas võib olla on?  Väliselt naeratan ja teen head nägu, aga sisemiselt tahaks end oksa tõmmata. Ei, ma ei tee enesetappu! Olen sellest mõelnud korduvalt, aga ma ei tee, sest ma ei oska ega julge. Need, kes päriselt enestappu teevad, siis ma mingil määral imetlen neid, sest see nõuab julgust. Julgust, et otsustada ja uks kinni panna. Inimesed, kes poovad end ülesse ukse linkide jms külge, siis ma tahaks küsida lihtsalt KUIDAS KRT te tegite seda  ? Kuidas ? Milline keha valitsemine,et tõstangi jalad ülesse ja ongi kõik. Ma mingi aeg harrastasin peale söömist oksendamist. Ega mul see hästi ei õnnestunud kuna ei osanud seda ja siis on inimesi, kes oskavad end ära hävitada…ok väga melanoolseks läks…
Terve see postitus tulebki pigem negatiivne ja pigem läbi pisarate kirjutatud.. Nii,et…parem öra loe edasi. Ma kirjutan selle lihtsalt,et oma mõtted ja asjad endast välja saada. Vb siis hakkab kergem?
Iga päev ma leian ennast mõttelt, et mis mul viga on, et ma nii tont olen ? Miks ma pean paks olema jms.

Vahepeal ma juba suutsin iseendaga rahu sõlmida ja vaikselt lausa õppisin ennast armastama, aga sellest on vist tuhk ainult järgi. Alles hiljuti tegin peegli ees kodust  harjutust, et ütle peegli ees 3 ilusat asja iseendale. Kiida ennast. Ma suutsin välja mõelda null asja…reaalselt null, aga samas ma suudaks terve eepose kirjutada enda vigadest ja mida ma muuta tahaks.
Ma teen suhteliselt regulaarselt trenni. Nii regulaarselt, kui töö lubab. Mulle meeldib trenni teha, sest siis on mõte surnud. Muidu mu aju toodab väga palju paska ja sada mõtet minutis, aga joostes/jõukas vms on mõnus tühjus. Ma naudin mida teen ja arvatavasti teen küll valesti, sest 2020 saabub ja ma olen ikka…

Toitumine on suht kaos. Okei mitte kaos. Kord nädalas ehk iga laupäev ma söön, mida hing ihkab ja ei ma ei õgi siis 5 Hessi einet sisse ega midagi taolist. Enamasti söön tavalist toitu, aga lihtsalt ei mõtle sellele, mida söön. Teised päevad, kui ma kaaluda ja möllata ei saa, siis jälgin lihtsalt, mida taldrikule panen. Ma ei söö ka 100% üle, vaid pigem vähem, aga ikka null tulemust. Mu keha saavutas mingi kaalu ja vsjooo, kõik !
See nädal ma kaalusin end üle sajandi ja olen hoopis juurde võtnud ja ma mõtlesin,et viskan kaalu koos endaga aknast välja, aga kurat esimesel korrusel olin. Okeii okeii nali, ma tglt ei visanud…vb.

Lihtsalt KUIDAS KRT see võimalik on? Kuidas ? Ma ausalt panen end varsti voodi külge ketti, sest äkki olen ma kuutõbine ja käin öösiti söömas ? Mul kodus küll pole süüa, aga äkki naabri kapis siis ?
Lihtsalt jaah nüüd tuleb see, et sa ei maga korralikult ja keha on stressi blablaa, et hoiab kinni, aga krt kaua ta kinni hoiab ? Mingi moment ta peaks ju lahti laskma ja arusaama,et see ongi uus reaalsus, ei?
Kui väljas söömas käin, siis mu trikk on see, et mitte väga tähelepanu äratada, siis arvatavasti see ongi mu ainus toidukord…jajaa loll, tean, aga siiski.  Ma lihtsalt tean, et on mingid inimesed, kes muretsevad ja nende näes ma söön täiesti tavaliselt ja lausa võtan magustoitu, et nad ei hakkaks kulme kergitama ega küsima kuidas mul läheb. Lihtsalt ei ole võimalik, et ma söön päevas umbes 1200-1600kcal. Ei söö suhkruid, saia jne, aga keha paneb ikka kõik tallele ? Mul laevas pole võimalik toitu kaaluda ja ka maal ma ei kaalu tihti, sest graafik on suht kaos ja lihtsalt pole aega, aga mida ma söön seda tean ikka ja kui oled üle pool aastat oma toitu kaalunud, siis tekib juba oskus ka ilma kaaluta toitu õigesti võtta. Ahhh ma ei tea. Tahaks karjuda universumi, enda või ma ei tea naabri Maali peal, et miks mina? Mis mul viga on, et mu keha selline on ja miks ma ei või olla normaalne, aga ma tean, et see on kasutu. Ma olen sisemiselt täiesti surnud, sest ma saan aru, et see kuradi kehakaal on mu kinnisidee. Ma saaks aru, kui ma kogu aeg rämpsu sööks ja null liigutust, aga ma ärkan isegi hommikul 45min varem, et kava ära teha. Peale 19 ei söö jne. Ma isegi ei mäleta, kuidas maitseb  šokolaad, aga null…nulll tulemust. Kuigi jah alles hiljuti öeldi, et kuna ma olen nii stressis, siis arvatavasti kehakaal ei saagi langeda, sest eraelu on nii keeruline ja kui sisemine pool sassis, siis ei saa ka välimine muutuda. Samas miks krt keha võiks toituda iseenda rasvast ? Hmmm. Jaah tean, mis aastadega kasvatatud ei kaogi hetkega, aga siiski. Ma isegi ei taha nn.saledaks saada. Ma tahaks normaalseks saada. Samas, mis on normaalne eks ? Postitan tihti instasse või noh storytan, aga vabandust aus ülestunnistust… Teate seda,et need paarid, kes kõige rohkem pilte panevad jms,et oii kui õnnelikud nad on, on tegelikult kõige õnnetumad ? See vastab tõele. Andeks A,T ja paljud veel, aga siit tuleb karm tõde. Ma postitan, et te ei kirjutaks mulle ülepäeva kas kõik on hästi? Olen tähelepannud, et kui storytan, siis olete te vait ja ma ei pea teile valetama või noh mis valetama. Vastan,et ok on 😀 Alles hiljuti kirjutas K mulle,et kuidas läheb? Ma tean miks ta tegelikult kirjutas, sest kodus on beebi ja kurnatud naine…okei see selleks. Mõtlesin, et vastaks, et täiega sitasti läheb! Mis siis? Ahjaaa täna ma ühele kirjutasingi nii 😀
Miks ma ei suuda olla õnnelik ja rahul iseendaga ? Mis mul viga on ?
Ma olen tõesti rahul, et mul mu töö on, sest siin tunnen end vähemalt kasulikuna. Muidu mõtlen,et raiskan nsm teiste õhku, aga üks töötaja tuli ja rääkis oma muret ja ütles, et mind  kiidetakse palju ja pidin hingega asja kallal olema ja seda oli lihtsalt niiiiiiiiii hea kuulda. Tõesti see tuli nii õigel momendil, et oleks tahtnud teda kallistada. Mõtlesin,et vähemalt ühte asja ma vist teen õigesti. Kuigi viimasel ajal ka tööl olen tähele pannud, et oma sisemist ebakindlust ja kibestumist elan tööl välja ja see on niiii vale.
Reisimine on mind alati aidanud ja seal olen suutnud kuidagi akud täis laadida ja ma jaanuari alguses vist lähen reisile, kuigi peaks hoopis magamistoa remondiga tegelema, aga eks näis.

Tahaks leida selle sära ja enesekindluse ülesse, mis oli aasta alguses ja vahepeal ka suvel. Ma ei tea, miks ma selle ära kaotasin või kuhu kaotasin, aga loodan ülesse leida jälle.
Ma olen väsinud, olen väsinud iseendast. Kuidas ma nii saamatu lihtsalt suudan olla ja rumal. Ennast teistega võrrelda ei tohi, aga see on meile emapiimaga edasi antud. Haaah, mu ema läks Rootsi reisile kui ma väike olin ja ma võisin emapiimast aind und näha 😀 Nii,et ma isegi ei tea kus ma selle sain, aga võrdlemine teistega on kuidagi loogiline. Miks teised suudavad ja ma ei? Miks ma pean selline lodev mollusk olema. Ma ei taha opile minna, sest see pole mingi lahendus, aga ma üldse ei imesta kui ennast varsti sealt leian. Okeiii ei leia. Seda võin ka lubada, et noa alla ma ei lähe. Muidu mulle ei mahu ju 1l head jäätist sisse. Äkki varsti on lumekarja jäätis tagasi müügil mmmm. Pean suutma sõlmida rahu iseendaga ja suutma andestada. Eelkõige iseendale ja sealt hakata väikeste sammudega väärtustama elu. Oma sisimas saan ma aru,et elu on kink ja suurepärane võimalus, aga jaahm…

Nii, et vabandust kui olen viimasel ajal nähvanud, paukunud vms. Ma lihtsalt olen nii katki, et ma võibolla kogu aeg ei kontrolli oma emotsioone ja sõnu ja kannatama peavad teised. Ma proovin end parandada ja mul on 1,5kuud aega, et ma saaks öelda, et 2019 oli igati korda läinud aasta ja ma tõesti loodan,et ma suudan seda öelda. Vb iseendale osade asjade tunnistamine, mida olen  pikalt eitanud on asja võti ja siit saab ainult edasi minna. Olen pikalt öelnud,et Jorsi ja K asi ei teinud mulle haiget ja mis seal ikka, et oo mu teadlik valik, aga sittagist. Sisimas nad lihtsalt hävitasid mu, sest kohtlesid mind kui salvakat, et nina ära nuusta, et endal hea olla olleks ja minema visata. Olgu nad ei hävitanud mind, aga ebakindlust kasvatasid küll ja mitte vähe, sest ikka tekkisid tobedad mõtted, et näeee olen paks ja sellepärast ei sobinud, et miks ma pean selline mollusk olema…Kuigi mõlemad soovisid edasi suhelda nii vaimselt kui füüsiliselt kui ,,sala pered,, välja ilmusid, aga siiski miks ma alati sobin olema see number kaks, mitte number üks. Need mõtted tekkisid ikka ja jälle. Kuigi samas suhet ma ei otsi, sest ma lihtsalt ei ole suhte materjal ja vähemalt iseenda lolluse pärast kolm aastat pean ma veel sama tempoga töötama. Ma magasin eelmine kuu neli ööd iseenda kodus.  Mu meelest see ütleb kõik.

Mul on üks sõbranna, kes on pilt ilus ja tark. Mega hea südamega! Eiii ei ole Kadri. Tema nkn on nende omadustega 😀 Lihtsalt just for case ütlen, et ei mõtle praegu teda, aga igal juhul sellel sõbrannal on ka iga kord sama jama, et mega love. Uhhh mul õnneks armastust polnud, sest ma ei tea mis armastus on ja ma ei oska aramstada ka ise, aga tema on ikka kõrvuni armunud on. Ma olen kindel, et kui wc-s käis, et väljutas väikseid südameid, aga anyway tema on ka number kaks alati olnud. Ilma,et ise teaks ehk mehed on lihtsalt väiksed põssad ja ma ei hakka kunagi mõistma miks petetakse. Miks ? Ole mees ja mine ütle oma naisele,et miski on valesti.

Tarbimisühiskond…Kõik on nii kättesaadav, et kergem  on vana katkine telekas minema visata, kui seda remontida. Samamoodi, et ma ei tea mis on armastus vms. Ma ei mõtle midagi halvasti ega solva kedagi, aga kui ma mõtlen enda lapsepõlvele, siis mu isa pole mulle kindlasti kordagi öelnud,et armastab mind. Ema vb on, aga ma ei mäleta…Ühesõnaga meie armastus jms on kõik pärit lapsepõlvest. Raamat ,,Armastuse viis keelt,, seletab selle hästi lahti ja sellepärast ma ka arvatavasti ei oska armastada või ma ei tea mis see on. Ma saan varsti kolmkümmend ja ma pole mitte kunagi öelnud,et ,,armastan sind,, Olen vastanud mhm, mina sind ka, aga ma pigem vastasin nii kuna ma ei osanud muud vastata, sest muidu oleks tulnud ju küsimustevoor, et sina mind ei ? Jne.  Okei võib olla lapsena ütlesin, aga teadlikult mitte kunagi. Inimene, kes ise on nii katki ei saa teisi armastada ega olla ise armastusväärne ja sellepärast ka ma arvatavasti alati see number kaks olen. Mitte, et ma armastust otsiks 😀 Kõik inimesed meie ellu tulevad mingi põhjusega. Ma olen selles 100% kindel, et nii on. Me ei mõista vb seda kohe, aga kunagi küll. Ma usun saatust ja kõik meie eluteel on määratud. Keegi ei tule meie ellu niisama, vaid põhjusega.


Okei see positus on nii pikaks veninud, et tulgu päkapikud sellele, kes nii suure viitsimisega oli ja sisutühja heietust luges. Loodan tõesti,et jõulukuu tuleb ilus ! Lumine ja selline õige värk, mitte meeh nagu lastevorst,et just kui nagu oleks vorst, aga tegelikult on vorsti laadne toode.

75429349_2156957427946185_6144867550711775232_n.jpg
Detsember on tõesti aasta kõige oodatum kuu mu poolt, sest jõulumaagia! Ka kõige tõsisemad täiskasvanud usuvad oma sisimas ikkagist sellesse. Kuigi jälle see tarbimisühiskond on natuke asja pekki keeranud. Poed täituvad ringi siblivate täiskasvanutega, kes ütlevad,et peavad kinke tegema ! Ei pea… Kink ei tohi kunagi kohustus olla. Ma see aasta arvatavasti ei tee kellegile kinke. Vb mu tuju muutub, aga praegu tunnen küll, et ei taha kellegile teha. Eelmine aasta sama ajaga oli mul vist kingi kuhi juba valmis 😀 Okeii paar kinki teen, aga need on nendele ,,jõulupuu,, lastele. Teate küll poes on puu ja seal on kellegi soov ja poest saab osta ja saata või noh jõuluvana abistada ja jõuluvana viib. Seal on küll ka väga masendavaid soove. Eelmine aasta üks ( vist?!?) viie aastane soovis VILDIKAID nagu sa oled laps, kus sa peaks mängima ja joonistama nii palju kui hing ihkab ja sa pead jõuluks vildikaid soovima, sest sul pole neid. Ma tõesti soovitan, et minge nende soovidepuude juurde ja uudistage neid soove. Te ei pea kohe tormama ostma, aga vaadake neid. Väga hea reaalsuskontroll on seal. Jah, seal on ka utoopilisi soove. Eelmine aasta mingi laps soovis uut iphone, aga siiski see laps ju arvas,et ta kirjutabki jõuluvanale ja unistama peab suurelt. Tema ei tea, et jõulud on muutunud kommertspühaks ja täiskasvanute paanikaks, sest PEAB kinke tegema…
Räägib muidugi mutt, kes otsib asjadest lohutust ja ostab endale kogu aeg liiga palju asju kokku. Ma sain see kuu u.900€ vähem palka, sest olin haiguslehel ja alguses oli hirm,et mis raha eest ma süüa ostan ?!? Täna maksin kõik maksud/laenud ära ja vaatasin, et mul on veel raha ja üks palk lausa tulemata ja see oli nagu löök vastu nägu, sest järelikult olen ma iga kuu ikka väga palju kulutanud niisama või ma ausalt ei tea kuhu mu raha kaob. Okei, ma panen väga korralikult kõrvale ka, sest ideaalis tahaks 1 toalist korterit osta, aga siiski? Mu pangakaardis või noh kontol on mingi must auk, mis imeb minu teadmata raha endasse.
Igal juhul saage enda lähedastega kokku ja küsige kuidas neil päriselt läheb? Mitte kuidas neil tööl, koolis lastel läheb, vaid neil endil? Kuidas neil päriselt läheb ?
Arvatavasti ma see aasta enam ei kirjuta (ehee nkn nüüd sõnasin ära) Ma sisimas loodan, et tuleks mingi äge blogi advendikalender, mis kõnetaks, et äkki prooviks kirjutamise soone tagasi saada, sest praegu ma tunnen küll, et hakkas parem. Vb näiliselt, aga une saan kindlasti, sest kirjutasin ja nutsin end tühjaks ja mitte niisama, vaid ausalt ja siiralt ehk kohe tunnen, et kergem on olla. Igal juhul ma loodan, et teil tuleb imeline jõulukuu. Unistage suurelt, sest jõulud on imede aeg! Ma vb. lähen vangi vahepeal, sest tahaks Lapimaale nii hirmsasti minna, aga sinna nagu ilma lasteta on imelik minna, et vb. ma varastan endale kellegi lapsed vahepeal, et sinna minna, kes teab. Loodan, et teie aasta oli parem, kui minu oma ja kõik hea on alles ees. Samuti, et tuleks üks vinge jõulukuu. Selline lumine ja nagu päris!
Ok, nüüd ausalt lõpetan…

Saatsin sõbrannale enda blogi enne lugemiseks ja ta kirjutas nii ilusti, et  ma pean jagama ja see pani mõtlema. Nii kaunilt ja tähenduslikult pole mulle ikka väga ammu öeldud. Ühesõnaga üks sõbranna kirjutas nii…
Oled sa kunagi mõelnud, et milline kingitus sa tegelikult maailmale oled? Sina näed ainult negatiivset minapilti. Mina näen hoopis seda räiget tugevust, loogilist mõtlemist ja taipu, mida sa saaksid suurte asjade korda saatmiseks ära kasutada. Tunnistan ausalt, et aastaid tagasi, mul oli ka Sinuga raske suhelda, kuna ei saanud aru, kuidas vahepeal hakkama Sinuga saan 😀 Nüüd aga võin ma rohkem kui varem öelda, et ma tunnen Sinu tegelikku olemust ja seda, mida Sa ise ka endas kahjuks peidad, mida võiksid hoopis inimestele avada.Igal inimesel on nõrku kohti ja negatiivseid omadusi, meil kõigil, absoluutselt. Küll aga on meil võimalik teha nõrkused mingites hetkedes/oludes enda tugevusteks. Olen näinud su südamesoppi, sinna sügavale, kuhu ilmselt vähesed pääsevad, kuna sul on tugevad kaitsed ees (samas ega igaüks peagi lähedale saama), mis ei lase osadel inimestel näha, kui hea süda sul tegelikult on. Kui hooliv ja pühendunud ja olemas sa oma lähedaste inimeste jaoks oled. Kehakaalu osas tekkis mul selline tunne, et su keha mõtleb järgnevalt “Kuradi füürer, kui sina mind näljutad, siis ma ei lase kaalul langeda”. Kas oled tähele pannud , et osasid toite süües tunned end teistmoodi energiliselt aga samas kergelt? Küsi, mida keha tahab… Järgi seda tunnet.
Ja sõna armastus – minu arust on sel palju definitsioone. Või see hõlmab enda alla mingi asja, mida ei saa ega oska kirjeldada. Mulle meeldiks kasutada “armastuse” asemel sõnu tänulikkus, hoolivus, pühendumine, lojaalsus jne.

75204581_430054167701392_4909924591796748288_n

 

 

PS! Jah, emme ma tean, et sulle helsitatakse ja öeldakse,et oooo Teele kirjutas üle sajandi, muidu sa ise siia ei satuks. Ära helista mulle ega muretse. Ära küsi maal selle kohta mitte midagi, lase mul lihtsalt olla ja nii ongi hästi. Sauna võid küll ise kütta 😀 Viimane kord küttis issi ja see oli küll selline kuradi Tootsikas, et varbad hakaksid külmetama…Jah, ma olen varsti kolmkümend ja ütlen avalikult emme ja issi! Tave ütleb ka !!!…:D

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s