Miks ma Eestisse (vist?!?) jään…

Seda postitust on nii palju küsitud ja palutud, et igakord, kui ma 1€ saaksin selle eest, siis vist oleksin juba soojal maal..hmm

Igal juhul kunagi ma isegi tegin sarnase postituse, aga võtsin selle maha. Ma ei tea miks. Hakkasin kartma ! Keda või mida, ma ei tea, aga arvasin, et see tekitab probleeme (PS! Öösel otsisin ja otsisin, aga ei leidnud prügikastist ega ajaloost ka seda, juu nii pidigi minema).  Nüüd olen hoogu kogunud ja seda postitust kirjutama hakanud umbes hmm 12x kindlasti, kui kui mitte rohkem ja mõelnud ahh las ta olla.

Igal juhul siit ta tuleb !

Meditsiinist Brüsselis ja Eestis…

See on puhtalt minu isiklik arvamus ja ma olen haiglas töötanud täpselt 3 kuud ja mitte päevagi rohkem, siis ma tegelikult ei tea, kuidas haiglas asjad käivad, aga oskan kiirabiga võrdlusi natuke rohkem tuua.

Minult on nii palju küsitud, et miks ma ei lähe sügisel minema, kui sain tööpakkumise, et õpi keel ja mine…
Oleks see nii lihtne ! Ma võin minna õppima keemiat või füüsikat, aga keeled ei hakka mulle lihtsalt külge. Mu tuim keel suus on loodud rääkima ainult eesti keelt ja üheski teises keeles ta ei paindu. Mu mõistus oskab või õigemini tean, mida öelda tahan, aga välja tuleb aind wöakkkp prhhh…Tihti vene keelsete pt juures on sama, et ma tean mida öelda tahan, aga välja tuleb segane mingi heli, mis ei moodusta mitte midagi ! Pigem mu vanaema piinlikusest läheks roheliseks.

Olgu kohe ära öeldud, et jah ma sõidan kiirabi juhtiva liikmena, aga tegelikult olen väga rumal. See kõlab kinlasti väga tobedalt või kuidagi valesti, aga ma olen kogenematu. Ma vaatan osasid oma kolleege ja kui nad suu avavad, siis mul tekib puhas kadedus. Nad on niii targad ! Nemad motiveerivad ja ükspäev tahan ka sama tark olla ja kogenenud. Nemad on need, kes panevad pingutama ja tahtma rohkem ehk ma isegi ei varja seda, et mul ei möödu vist ühtegi nädalat, kus ma ei loeks meditsiini asju või ei kuulaks youtubest kopsu kõlasid…jajaa tean no lifer ! Töö ja trenn ja muu elu 0 😀 😀 😀

Igal juhul nagu teada on, siis olen ma ,,SPETSIALIST,, hahahaa igakord, kui keegi ütleb seda, siis ma tahaks naerust maha surra, sest ma läksin kooli ainult sellepärast, et tahtsin õppida iseendale. Teadsin,et kooli minna on liiga vara, aga kuna enamus kursusekaaslasi läks, siis oma seltskonnaga on hea turvaline õppida ja otsustasin ka selle intensiivõenduse eriala ära teha. Mitte kordagi ma ei mõelnud ooo saan ,,bossiks,, nagu ükspäev öeldi,et olen brigaadi füürer. Sellel hetkel ma mõtlesin,et huvitav, kas kasulikum on lüüa ipadi või kohvriga…hmmm .

Igal juhul,miks mulle ei meeldi olla brigaadijuht….sest ma olen liiga enesekriitiline ja võtan kõike liiga hinge ja RÄIGE analüüsija. Ma tean, et olen tööl kõik ära tüüdanud, sest ma ei oska asjadest lahti lasta. See kui 24h valve läbi saab, siis tavaliselt tulen koju, pesema, teen söögi ja söögi kõrvale ma otsin mingid haiguslood või juhud välja, mis mind eelmisest päevast on painama jäänud. Osad patsiendid on minuga siiani kaasas kuigi vb nägin neid 6k tagasi… Sedasi põleb ülikiirelt läbi!
Kõigele lisaks ma kardan nagu kõik vist kardavad, et magan midagi maha või minu ravitaktika tapab kellegi. Meie töö võlu ja vaev on see, et me ei näe inimese sisse. Antud hetkel võibki ta roosa ja hemodün. stab. olla, aga meist keegi pole Nastja või Kerro ehk ennustajad, et mis saab edasi ja siis booom ikka kiirabi on süüdi, et oioii magati maha. Meie oleme ka kõigest inimesed !

Nii see Brüssel… teate… sealsed õed olid nagu vanajumala seljataga. Seal oli selline süsteem, et nad töötasid EMOs ja kui tuli kutse nad kõndsid minema kutsele. Seal oli selline süsteem, et kui oli raseda kutse, tuli ämmaemand kaasa, kui oli hullu kutse, tuli psühhiaater (???) kaasa, kui tuli lapse kutse, siis tuli mingi ülikõrgelt spetsialiseeritud lasteõde kaasa. Sedasi me vahepeal käisime palaviku ravimas, et õebrigaad oli ees (3 liikmeline) ja siis kutsus arsti appi ehk lapse palaviku ravis SEITSE inimest…minu arust täiesti NONSENSE,aga noooh heaolu ühiskond.

Sellega seoses tuli meelde kutse, kus imik hingas kehvasti. Visiiti astudes olid vastas  ülirahulikud vanemad ja täiesti sinine 10 päeva vanune leivapätsikene okei..beebi. Ma mõtlesin, et kui ma sellisele kutsele läheks, siis ma sureks juba ise kohapeal nii 3-5x umbes, aga nemad…
Nad olid niii rahulikud. Titabeebi hingas umbes 10-15x’min, fr. oli äkki 60-70x’min kandis jms. Nemad panid rahulikult hapniku peale, õde tegi veenitee ning  peale ja ruttu minema. Mitte keegi ei läinud ärevaks või sellist appiappi olukorda ei olnud. Neil oli lihtsalt nii palju haiglaid, et peale 7ndat haiglat mul läks lugemine sassi.  Üleüldse seal veedetud ajajooksul ma ei näinud kordagi, et oleks mingi paanikat või sellist ärevat olukorda töötajate seas. Isegi üks meie mõistes suurõnnetus oli neil reaalselt 5 minutiga lahendatud.
Üleüldse tihti mul jäi tihti tunne, et nad mõtlesid välja probleeme mida kangelase moodi lahendada. Nagu näiteks 2 korruse elanik kanti kraanaga enda kodunt välja…
Või metroo õnnetusel kui verd lahmas igas ilmakaares ehk arteriaalne verejooks oli, siis nad jooksid vapralt vastassuunas ehk oma põlvepatja otsima, sest issand jumal, kes see paneb põlve nsm maha !

Okei tagasi teemasse…

Õed ei pidanud seal mõtlema või nagu neil olid algoritmid, algoritmid ja veelkord algorimid, mida mööda nad kõndisid. Nii kui liiga vähe punkte, tuli kohe arst appi või helistasid arstile, kes kukkus neid nõustama. Ma tükk aega mõtlesin, et tõesti väga mugav ja ei mingit vastutust, aga whats the point ?!? Oma aju nagu polegi vaja…Minu arust natukene nagu igav või ei ?
Samas on kindlasti õdedel olnud korduvalt seda olukorda, et teed EKG ja vaatad W*F is that…siis nagu vaatad ja mõtled, et ei tea kas naerda või nutta, aga teed oma tööd edasi. Puhas kadedus minus räägib ! Lihtsalt ma kardan EKG-d…nagu kõik uued õed vist. Ma tean ühte õde, kes armastab EKG-sid! Olgu öeldud,et mu tutvusringkonnas on umbes 100õde ikka,aga ainult üks neist on kõva häälega välja öelnud, et ta armastab EKG-de lugemist…

received_1302793709785395-1
Ükskord kui tegin EKG-d ja nägin seda, siis VÄGA TORE, et mitte keegi mu mõtteid ei kuulnud 😀 Esimene emotsioon oli…ahh las ta jääda

Samas seal mindi haiglasse väga kergekäeliselt, mis minus tekitas kadedust. Teate küll seda tunnet, et kui oled patsiendi juures ja üks hetk taipad, et ohh fkkkk pean minema haiglasse. Esimese mõttena tuleb pähe,et ei tea kes täna valves on… siis pakid pt peale ja otsa esine muutub juba märjaks, pulsikell näitab, et fr. on juba 110…hakkad autos müügijuttu väja mõtlema, et kuidas pt. ,,serveerida,,
Jõuad EMOsse, pulsikell näitab juba fr.120 ja piilud EMO ukselt, et kes siis täna valves on. Mõnikord on kuulda, kuidas kivi kukub, et jesshhh täna pääsen kergemalt ja saan kergemalt üle antud, aga teinekord üle ukse piiludes jätab süda lööke vahele ja mõtled ouuufkkk, millega ma selle ära teenisin, aga üritad vapralt astuda laua taha ja enesekindlalt oma müügimees letti laduda ja asuda ,,müüma.,,
Kindlasti natukene ülepakutud, aga saate mõttest aru ! 😀 😀 😀 Kindlasti seda kõike tekitab ka minu ebakindlus või hirm…hirm maeitea mille ees.
Vahest on need +/- pt kes nagu võiks koju jätta ja samas ei tahaks ka. Minu mõte on,et pigem pisarad silmas, kui unetud ööd ja murepilv pea kohal. Olen ka nutnud..ja mitte vähe, aga siiski südametunnistus on puhas ja magan öösiti rahulikult


Tunnistan ausalt ! Olen ühe pt jätnud koju, kelle ma millegi pärast tahtsin ära viia, aga ei viinud. Noh oli see sisemine tunne, et vii ta ära, aga ei viinud…Ma ikka juba kujutasin ette, kuidas üksik vana inimene,et kuidas ta laip roiskub juba, kuni lõpuks ma helistasin talle ja küsisin kuidas on ! Kõik oli hästi..ilmselgelt, aga ma isegi ei tea, miks see tädike mulle nii meelde jäi. Tal oli rütmihäire, mille kodus ilusti rütmi saime vms.. midagi taolist tal oli.
Seal oli sedasi, et kõik rinnus valud viidi kippet minema ja reanim. saali…ilusti jälgimisele ja võeti kordusmarkereid ja tehti muudkui ekg-sid. Pt läks koju suur mapp ekg-sid näpus. Muidugi ma ei saa võrrelda pisikest Tartut ja Brüsselit, aga siiski.

Miks ma ikkagist ei taha minna ? Kuigi seal ma saaksin umbes 3,5x suurema palganumbri…
Ei peaks kunagi müügimehe juttu autos valmis mõtlema, ega muretsema, et olen loll. Lihtsalt mulle meeldib Eestis. Nii lihtne see ongi. Siin pisikeses Tartus, kui on mingi pomsik, siis jah ma tõstan fliisi kõrgemale ja nina fliisi peitu, aga ma ei karda teda puutuda. Seal B. haiglas ma katsusin neid mu*ti nagu nad oleks hunnik si**a ja ma ei tea siiani miks, aga kuidagi nii vale tunne oli neid ravida ja pealegi igal teisel oli seal HIV. Minult on tihti küsitud, et miks ma teen seda tööd, mida ma teen, sest see pole mingi riigisaladus, et teenime vähe. Mulle lihtsalt meelib see tunne ja emotsioon, mis mulle tekib oma tööd tehes. Olgugi seal heaoluriigis sõrmejäljega avatavad kapid, asjad ühekordsed või vanajumal käekõrval, siis ikkagist see polnud see! Mulle meeldivad need Annelinna tädikesed viiendal korrusel, kes kurdavad, et neil 10a rinnus valus,et palun aidake palju rohkem kui need tsurimurid seal.
Oiii kuidas ma vihkasin seda süsteemi, mis seal oli. Nimelt seal oli sedasi,et kui kodanik oli joobes ja polnud agressiivne, siis toodi ta EMOsse jälgimisele. R-P olid KÕIK haigla seinad neid norskavaid haisvaid tsurimurisid täis ja siis seal EMOs pakuti süüa. KOLM korda päevas ja siis hommikud olidki sellised, et hakkasid kodanike ülesse ajama ja läksid küsisid,et mida te soovite kas võileiba või jogurtit või putru..kas kohvi või teed. nagu ettekandja nooh. Kui õun ei sobinud, siis pidid banaani tooma jne…Ma oleks selle asemel tahtnud öelda või noh KARJUDA, et kasi minema siit ja hakka astuma ja krt kaineris on su koht, mitte siin haigete keskel… Vahest see ülihoolivus viskas nii üle või õigemini see ülim viisakus. Kuidas seal käidi ja nende joobes tsurimuride patju kohendati ja tekikesi peale sätiti..igakord oli mul selline POAHHH EIIIIIIIIIII tunne peal. Kõigil võeti vereproovid ja pandi vitamiinikesed ilusti tilkuma jne…Ja*aga per*e ja kainerisse oleks õige olnud,aga nooh 😀 😀 😀
Minu põhimõte,et kui ise tegid, siis ise ka kannatad ! Mitte ei hakka mingit vitamiinitilka tegema, et hommikul pohmakas väiksem oleks..hmmm

Mul on õppida veel väga-väga palju ja sügisel arvatavasti lähen keeltekooli, mis keelt õppima ma ei tea, aga arvan, et paar aastat tahan mujal töötada ja siis tagasi tulla. Ma olen see nolifer, kellele meeldib meie pisikene Eesti. Siin on suhteliselt turvaline ja kuidagi mõnus tunne.
Ma endiselt soovitan,et minge ja käige kui vähegi võimalusi on. Avardage silmaringi, sest siis mõistate kui hea tegelikult kodus on !

Postituse mõte pani jooksu. Ma ei tea kuhu jõuda tahtsin nii,et vabandust nende ees, kes siit midagi huvitavat lootsin…noup. Mu mõttelõng läks kaduma…sry !

received_1302798156451617
Vahest kui 8.24 hommikul auto selline on tahaks kiruda ja minema kõndida, aga see tunne läheb üle !

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s